teema 4 | Realiseerunud visioonipunkt

 Realiseerunud visioonipunkt



    Nagu öeldud arengukavas. et "Eesti kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust – seda kõike avaliku, era- ja vabasektori koostöös." Ja mina olen täesti nõus sellega. Eesti on aastaid olnud tuntud oma arenenud tehnoloogia poolest maailmas.

    Mina tahaksin kirjelda üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti, mis oli antud selles ajakavas. Meie élus on kiiresti muutub jnagu meie umbritseva teehnoloogoad ja minu jaoks, kõige enam realiseerunud mõte, et inimesed on saanud IKT abil targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest. Eestis viimaste aastate jooksul on ilmunud palju rakendusi, mis muudavad inimeste elu lihtsamaks. Erinevad rakendused ja vebisaidid võimaldavad inimestel jälgida toodete või teenuste maksumust erinevates piirkondades. On saite, mis võimaldavad inimestel teada saada poodide hindu, kütusehindu jne. Samuti on praegu tohutult palju allahindlussüsteeme, näiteks kliendikaardid, cashback jne. Kõik see võimaldab inimestel säästa raha ja mis kõige tähtsam, aega.

    Minu jaoks kõige vähem realiseerunud visioonipunkt, et eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas hõlpsalt kättesaadav ja aktiivselt leviv. Ühtegi eesti keeles kirjutatud teost on raske lugeda. Enamikku eestikeelseid teoseid pole tõlgitud teistesse maailma keeltesse, mis viitab Eesti kultuuripärandi alaarengule. Kui me räägime erinevatest filmidest ja teleseriaalidest, siis see ala on alles arenguetapi alguses. Artiklis räägitakse et väärtuslikum osa kultuuripärandist on digiteeritud. Seу võib digiteeritud, kuid inimestel on seda raske saada kõrge hinna või halva kvaliteedi tõttu 


 

     

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

teema 11 | Arendus- ja ärimudelid

Arendusmudel Oma blogis tahaksin kaaluda sellist ettevõtet nagu Alfa Bank. Firma kasutab Scrumit peamise raamistikuna ja tootmismudel on käsukeskne. Meeskonna koosseis varieerub sõltuvalt ehitatava toote vajadustest, kuid see on toote ümbertöötamiseks või arendamiseks peaaegu alati vajalik. Enamasti on nad tooteomanik (PO), scrum master, disainer, süsteemianalüütik, mitu arendajat ja testija. Värbatakse 7–10 inimest. Selliseid meeskondi on labaratooriumis umbes 30. Oma töös peab ta kinni paljudest põhimõtetest, mis aitavad neil suurema efektiivsuse saavutada. Kliendi vajaduste rahuldamisel on kõige olulisem prioriteet kogu projekti vältel, meeskond ja klient suhtlevad omavahel ja igapäevaselt, töötav toode on peamine edenemise näitaja. Ärimudelid Wikipeedia on tasuta Interneti entsüklopeedia, mis aitab parandada üldteadmisi. See võimaldab selle kasutajatel muuta peaaegu kõiki juurdepääsetavaid artikleid. See on suurim ja populaarseim üldine teatmeteos Internetis ning see on kümne popul
Lisateave

teema 8 | IT proff...?

 Oma blogis tahaksin kirjeldada, millised omadused ja oskused peaksid IT-spetsialistil täna olema Minu arvates kasvab igal aastal IT-spetsialisti jaoks vajalike oskuste loetelu, IT-valdkonnas töötamine nõuab loogilist, algoritmilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loovust, head keskendumist ja visadust ning loomulikult meeskonnatöö oskusi. Vaja on õppimistahet, koostööd ja kohanemisvõimet, tulemustele orienteerumist, vastutustundlikkust, korrektsust, täpsust, enesedistsipliini ja stressiresistentsust. Usaldusväärsus on väga oluline omadus, sest töösse kaasatakse sageli konfidentsiaalseid andmeid. Samuti peab programmeerija olema valmis klientide ja töötajatega suhtlema, seega peab tal olema hea keeleoskus, ta peab hästi tundma keeli, et oleks võimalik oma mõtteid ja ideid väljendada. Hea boonus spetsialistile on töö kõrgkooli lõpetamise või mõne hea kursuse kohta, kuid see ei tähenda, et ta oleks hea spetsialist. Samuti määrab professionaali minu arvates töökogemus, mida rohkem ta
Lisateave

teema 14 | Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Kübersõda  Tänases blogis tahaksin kirjutada kübersõjast. Mis on kübersõda ja kuidas see tekkis? Kübersõda on küberruumis vastasseis, üks infosõja liikidest. Kübersõda on spetsiaalne vastasseis Internetis, mille eesmärk on õõnestada valitsusasutuste, finantsorganisatsioonide, postiteenuste ja muude seda tüüpi sidet aktiivselt kasutavate ettevõtete asjakohaste süsteemide normaalset toimimist. Sellise vaenutegevuse läbiviimiseks on vaja ainult ühte relva - ülemaailmsesse võrku ühendatud arvutit ja kvalifitseeritud isikut, kes istub monitori juures. Kübersõja tehnikad on suunatud häkkerirünnakute korraldamisele valitsuse struktuuride teatud põhielementide ja kontrollielementide vastu, mis vastutavad veevarustuse, elektrienergia jaotuse, liiklusvoogude, energiaressursside ja side normaalse toimimise eest. Nagu kirjutas USA valitsuse julgeolekuekspert Richard Clarke oma raamatus CyberWarfare  (avaldatud mais 2010) on  „kübersõda ühe rahvusriigi tegevus teise rahvusriigi arvutitesse või võrk
Lisateave