ITSPEA 2020

Sotsiaalvõrgustike mõju Kaasaegset maailma on raske  ette kujutada ilma arvutite, infotehnoloogia ja Internetita, kuna need on juba võtnud iga inimese elus erilise koha. Interneti tulekuga on inimelu tohutult muutunud. Kaasaegsed sotsiaalvõrgustikud ei lahenda mitte ainult suhtlusvajaduse probleemi, vaid pakuvad ka palju muid võimalusi. Sotsiaalmeediat saab kasutada enesearengu vahendina. Siin saate vaadata õppefilme, kuulata head muusikat, lugeda huvitavaid raamatuid ja õppida võõrkeeli. Sotsiaalvõrgustikes on loodud huvigrupid, kust leiate teavet, mis teid huvitab, näiteks videod fitnessitundide või kitarritundidega. Koos sellega saab õppeprotsessi käigus aidata sotsiaalmeedia. Nende abiga saate vahetada loengukonspekte, laboriülesandeid ja muud kasulikku teavet. Samuti on võimalus liituda teatud teema kogukonnaga ja uurida üksikasjalikult ajaloo kohta käivaid küsimusi või parandada võõrkeeleoskust. Selleks on sotsiaalvõrgustikes lingid vajalikule kirjandusele, foto- ja videomaterjal

Tanasele veel tuttav tehnoloogia - Kreeditkaart                                                                                                                  Kreediitkaartide kodumaa on USA. 1914. aastal hakkasid mõned  Ameerika pangad rikastele klientidele pappkaarte välja andma. Nendega oli võimatu maksta. Need olid vaid kinnitus omaniku maksevõime kohta. Pöördepunkt krediitkaartide ajaloos oli 1949. aasta, õigemini üks õhtusöök, millest võtsid osa Frank McNamara ja kaks sõpra. Kui tuli arve tasumise tund, selgus, et kuulsal ärimehel pole piisavalt raha. Olukord oli äärmiselt ebameeldiv, nii et uhke ettevõtja otsustas, et seda enam juhtuda ei tohiks, ja korraldas peagi Diners Clubi ettevõtte. Idee oli jõuda paljudesse poodidesse ja müügikohtadesse, kasutades maksmiseks ainult ühte krediitkaarti. Ja peagi võeti Diners Clubi krediitkaart vastu 14 restoranis. Kaardiomanik maksis komisjonitasu 3% aastas ja pood 7% ostusummast. Maksevahendeid väljastati ainult kontrollitud inimestele.

 1. Surnult sündinud operatsioonisüsteem    2010. aasta alguses andis Microsoft välja uue mobiilseadmete operatsioonisüsteemi - WindowsPhone 7. See loodi turujuhtivate Androidide ja iOS-ide otsese konkurendina.     Kuid süsteemi algusest peale kummitasid seda tagasilöögid, mis olid seotud juhtkonna vastuoluliste otsuste ja konkurentide kasvava survega. Mis läks valesti?      Disain sai üheks peamiseks väljakutseks. Lukustuskuval kuvati märguandeid ainult mõnest rakendusest ning puudus Android-kasutajatele juba tuttavate kiirseadete ja märguannetega kardin.     Teine suur probleem on arvukad piirangud "raudsele" osale ja vajalike funktsioonide puudumine, mis on juba kindlalt sisenenud otseste konkurentide arsenali. Nii et pikka aega ei olnud süsteemil lihtsalt võimalust teha ekraanipilti, muuta paani suurus väiksemaks ja paanidel endil olevad teated, mis pidid saama OS-i põhijooneks, töötasid halvasti. Kokkuvõtteks     Selle mobiilsüsteemi kirstu viimane nael on selle väga nap