teema 2 | Interneti varasemast ajaloost
Kreediitkaartide kodumaa on USA. 1914. aastal hakkasid mõned
Ameerika pangad rikastele klientidele pappkaarte välja andma. Nendega oli võimatu maksta. Need olid vaid kinnitus omaniku maksevõime kohta.
Pöördepunkt krediitkaartide ajaloos oli 1949. aasta, õigemini üks õhtusöök, millest võtsid osa Frank McNamara ja kaks sõpra. Kui tuli arve tasumise tund, selgus, et kuulsal ärimehel pole piisavalt raha.
Olukord oli äärmiselt ebameeldiv, nii et uhke ettevõtja otsustas, et seda enam juhtuda ei tohiks, ja korraldas peagi Diners Clubi ettevõtte. Idee oli jõuda paljudesse poodidesse ja müügikohtadesse, kasutades maksmiseks ainult ühte krediitkaarti.
Ja peagi võeti Diners Clubi krediitkaart vastu 14 restoranis. Kaardiomanik maksis komisjonitasu 3% aastas ja pood 7% ostusummast. Maksevahendeid väljastati ainult kontrollitud inimestele. 12 kuu pärast oli neid 20 000.
Dinersi klubi kasum oli teisel tegevusaastal 60 000 dollarit. Ettevõtte monopol kestis aastani 1958. Sel hetkel ilmusid esimesed American Expressi plastkaardid ja organisatsioonil endal oli palju suurem rahaline võimekus kui Diners Clubil.
Ka pangad ei jäänud kõrvale. Kõige edukam tegevus plastkaartide valdkonnas võib kiidelda Bank of America-ga, mis pani hiljem aluse Visa maksesüsteemi moodustamisele.
Võime öelda, et siin lõpeb krediitkaartide ajalugu. Siis toimus nende tehniline paranemine ja võitlus turu pärast, mille tulemusel kontrollivad Visa ja MasterCard süsteemid praegu üle 80% kõigist maailmas välja antud kaartidest.
Kadunud tehnoloogia - LaserDisc
LaserDisc oli üks nendest nišivormingutest tehnoloogia, mis oli populaarne peamiselt videofiilide ja filmihuviliste seas. Ehkki see oli esimene optilise videomälu formaat, mis oli saadaval aastast 1978, ei suutnud LaserDisc mängijate arvelt peavoolu populaarsust saavutada.
LaserDisc pakkus kvaliteetsemat videot kui VHS ja Betamax ning selle taga olnud tehnoloogia oli hilisematel aastatel kompaktplaatide, DVD-de ja Blu-ray-de vundament. Hoolimata sellest, et kunagi peavoolu ei läinud, ilmusid viimased selles vormingus videopealkirjad alles 2001. aastal ja kokku müüdi kogu maailmas 16,8 miljonit LaserDisc-mängijat.
Kommentaarid
Postita kommentaar