teema 2 | Interneti varasemast ajaloost









Tanasele veel tuttav tehnoloogia - Kreeditkaart                                                                                          

Kreediitkaartide kodumaa on USA. 1914. aastal hakkasid mõned 
Ameerika pangad rikastele klientidele pappkaarte välja andma. Nendega oli võimatu maksta. Need olid vaid kinnitus omaniku maksevõime kohta.

Pöördepunkt krediitkaartide ajaloos oli 1949. aasta, õigemini üks õhtusöök, millest võtsid osa Frank McNamara ja kaks sõpra. Kui tuli arve tasumise tund, selgus, et kuulsal ärimehel pole piisavalt raha.

Olukord oli äärmiselt ebameeldiv, nii et uhke ettevõtja otsustas, et seda enam juhtuda ei tohiks, ja korraldas peagi Diners Clubi ettevõtte. Idee oli jõuda paljudesse poodidesse ja müügikohtadesse, kasutades maksmiseks ainult ühte krediitkaarti.

Ja peagi võeti Diners Clubi krediitkaart vastu 14 restoranis. Kaardiomanik maksis komisjonitasu 3% aastas ja pood 7% ostusummast. Maksevahendeid väljastati ainult kontrollitud inimestele. 12 kuu pärast oli neid 20 000.

Dinersi klubi kasum oli teisel tegevusaastal 60 000 dollarit. Ettevõtte monopol kestis aastani 1958. Sel hetkel ilmusid esimesed American Expressi plastkaardid ja organisatsioonil endal oli palju suurem rahaline võimekus kui Diners Clubil.

Ka pangad ei jäänud kõrvale. Kõige edukam tegevus plastkaartide valdkonnas võib kiidelda Bank of America-ga, mis pani hiljem aluse Visa maksesüsteemi moodustamisele.

Võime öelda, et siin lõpeb krediitkaartide ajalugu. Siis toimus nende tehniline paranemine ja võitlus turu pärast, mille tulemusel kontrollivad Visa ja MasterCard süsteemid praegu üle 80% kõigist maailmas välja antud kaartidest.




LaserDisc (vasakul) võrreldes DVD-ga

Kadunud tehnoloogia - LaserDisc

LaserDisc oli üks nendest nišivormingutest tehnoloogia, mis oli populaarne peamiselt videofiilide ja filmihuviliste seas. Ehkki see oli esimene optilise videomälu formaat, mis oli saadaval aastast 1978, ei suutnud LaserDisc mängijate arvelt peavoolu populaarsust saavutada.

LaserDisc pakkus kvaliteetsemat videot kui VHS ja Betamax ning selle taga olnud tehnoloogia oli hilisematel aastatel kompaktplaatide, DVD-de ja Blu-ray-de vundament. Hoolimata sellest, et kunagi peavoolu ei läinud, ilmusid viimased selles vormingus videopealkirjad alles 2001. aastal ja kokku müüdi kogu maailmas 16,8 miljonit LaserDisc-mängijat.
    

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

teema 11 | Arendus- ja ärimudelid

Arendusmudel Oma blogis tahaksin kaaluda sellist ettevõtet nagu Alfa Bank. Firma kasutab Scrumit peamise raamistikuna ja tootmismudel on käsukeskne. Meeskonna koosseis varieerub sõltuvalt ehitatava toote vajadustest, kuid see on toote ümbertöötamiseks või arendamiseks peaaegu alati vajalik. Enamasti on nad tooteomanik (PO), scrum master, disainer, süsteemianalüütik, mitu arendajat ja testija. Värbatakse 7–10 inimest. Selliseid meeskondi on labaratooriumis umbes 30. Oma töös peab ta kinni paljudest põhimõtetest, mis aitavad neil suurema efektiivsuse saavutada. Kliendi vajaduste rahuldamisel on kõige olulisem prioriteet kogu projekti vältel, meeskond ja klient suhtlevad omavahel ja igapäevaselt, töötav toode on peamine edenemise näitaja. Ärimudelid Wikipeedia on tasuta Interneti entsüklopeedia, mis aitab parandada üldteadmisi. See võimaldab selle kasutajatel muuta peaaegu kõiki juurdepääsetavaid artikleid. See on suurim ja populaarseim üldine teatmeteos Internetis ning see on kümne popul
Lisateave

teema 8 | IT proff...?

 Oma blogis tahaksin kirjeldada, millised omadused ja oskused peaksid IT-spetsialistil täna olema Minu arvates kasvab igal aastal IT-spetsialisti jaoks vajalike oskuste loetelu, IT-valdkonnas töötamine nõuab loogilist, algoritmilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loovust, head keskendumist ja visadust ning loomulikult meeskonnatöö oskusi. Vaja on õppimistahet, koostööd ja kohanemisvõimet, tulemustele orienteerumist, vastutustundlikkust, korrektsust, täpsust, enesedistsipliini ja stressiresistentsust. Usaldusväärsus on väga oluline omadus, sest töösse kaasatakse sageli konfidentsiaalseid andmeid. Samuti peab programmeerija olema valmis klientide ja töötajatega suhtlema, seega peab tal olema hea keeleoskus, ta peab hästi tundma keeli, et oleks võimalik oma mõtteid ja ideid väljendada. Hea boonus spetsialistile on töö kõrgkooli lõpetamise või mõne hea kursuse kohta, kuid see ei tähenda, et ta oleks hea spetsialist. Samuti määrab professionaali minu arvates töökogemus, mida rohkem ta
Lisateave

teema 14 | Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Kübersõda  Tänases blogis tahaksin kirjutada kübersõjast. Mis on kübersõda ja kuidas see tekkis? Kübersõda on küberruumis vastasseis, üks infosõja liikidest. Kübersõda on spetsiaalne vastasseis Internetis, mille eesmärk on õõnestada valitsusasutuste, finantsorganisatsioonide, postiteenuste ja muude seda tüüpi sidet aktiivselt kasutavate ettevõtete asjakohaste süsteemide normaalset toimimist. Sellise vaenutegevuse läbiviimiseks on vaja ainult ühte relva - ülemaailmsesse võrku ühendatud arvutit ja kvalifitseeritud isikut, kes istub monitori juures. Kübersõja tehnikad on suunatud häkkerirünnakute korraldamisele valitsuse struktuuride teatud põhielementide ja kontrollielementide vastu, mis vastutavad veevarustuse, elektrienergia jaotuse, liiklusvoogude, energiaressursside ja side normaalse toimimise eest. Nagu kirjutas USA valitsuse julgeolekuekspert Richard Clarke oma raamatus CyberWarfare  (avaldatud mais 2010) on  „kübersõda ühe rahvusriigi tegevus teise rahvusriigi arvutitesse või võrk
Lisateave