teema 14 | Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Kübersõda 

Tänases blogis tahaksin kirjutada kübersõjast. Mis on kübersõda ja kuidas see tekkis? Kübersõda on küberruumis vastasseis, üks infosõja liikidest.

Kübersõda on spetsiaalne vastasseis Internetis, mille eesmärk on õõnestada valitsusasutuste, finantsorganisatsioonide, postiteenuste ja muude seda tüüpi sidet aktiivselt kasutavate ettevõtete asjakohaste süsteemide normaalset toimimist. Sellise vaenutegevuse läbiviimiseks on vaja ainult ühte relva - ülemaailmsesse võrku ühendatud arvutit ja kvalifitseeritud isikut, kes istub monitori juures.

Kübersõja tehnikad on suunatud häkkerirünnakute korraldamisele valitsuse struktuuride teatud põhielementide ja kontrollielementide vastu, mis vastutavad veevarustuse, elektrienergia jaotuse, liiklusvoogude, energiaressursside ja side normaalse toimimise eest.

Nagu kirjutas USA valitsuse julgeolekuekspert Richard Clarke oma raamatus CyberWarfare  (avaldatud mais 2010) on  „kübersõda ühe rahvusriigi tegevus teise rahvusriigi arvutitesse või võrkudesse sissetungimiseks, et saavutada eesmärke kahjustada. kahjustamine või hävitamine ". Briti ajakiri The Economist kirjeldab küberruumi kui "viiendat sõjapiirkonda pärast maad, merd, õhku ja kosmoset" .
Erinevalt mineviku küberrünnakutest on kübersõda nüüd oht riigi riiklikule julgeolekule ja paljud peavad seda tõsiseks ohuks riigi julgeolekule.

Lisaks tegelevad paljude riikide luureorganisatsioonid spionaažiga Internetis: nad koguvad teavet, häkivad teiste riikide arvutisüsteemidesse, tegelevad sabotaaži ja majandusliku spionaažiga. Eelkõige süüdistati Hiinat rünnakute korraldamises USA, Saksamaa, India veebisaitidele. Hiina aga eitab valitsuse osalust rünnakutes. 

Uute tehnoloogiate arenguga paraneb kübersõja tase pidevalt. Mõni osariik hakkab pöörama piisavat tähelepanu kaitsele kübersõja eest - eraldatakse vajalikud vahendid kaitsesüsteemide korraldamiseks ja eriüksuste toetamiseks, mille peamine ülesanne on parandada riigi Interneti-turvalisust ja kaitset rünnakute eest.

Mulle tundub, et nende tehnoloogiate arendamisel võib olla positiivseid külgi, kuna arendajad ei peaks mõtlema mitte ainult tarkvaraarendusele, vaid ka selle kaitsmisele, mis on mis tahes programmi loomisel oluline punkt.

Allikad:
1. https://www.wikiwand.com/ru/%D0%9A%D0%B8%D0%B1%D0%B5%D1%80%D0%B2%D0%BE%D0%B9%D0%BD%D0%B0 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

teema 11 | Arendus- ja ärimudelid

Arendusmudel Oma blogis tahaksin kaaluda sellist ettevõtet nagu Alfa Bank. Firma kasutab Scrumit peamise raamistikuna ja tootmismudel on käsukeskne. Meeskonna koosseis varieerub sõltuvalt ehitatava toote vajadustest, kuid see on toote ümbertöötamiseks või arendamiseks peaaegu alati vajalik. Enamasti on nad tooteomanik (PO), scrum master, disainer, süsteemianalüütik, mitu arendajat ja testija. Värbatakse 7–10 inimest. Selliseid meeskondi on labaratooriumis umbes 30. Oma töös peab ta kinni paljudest põhimõtetest, mis aitavad neil suurema efektiivsuse saavutada. Kliendi vajaduste rahuldamisel on kõige olulisem prioriteet kogu projekti vältel, meeskond ja klient suhtlevad omavahel ja igapäevaselt, töötav toode on peamine edenemise näitaja. Ärimudelid Wikipeedia on tasuta Interneti entsüklopeedia, mis aitab parandada üldteadmisi. See võimaldab selle kasutajatel muuta peaaegu kõiki juurdepääsetavaid artikleid. See on suurim ja populaarseim üldine teatmeteos Internetis ning see on kümne popul
Lisateave

teema 8 | IT proff...?

 Oma blogis tahaksin kirjeldada, millised omadused ja oskused peaksid IT-spetsialistil täna olema Minu arvates kasvab igal aastal IT-spetsialisti jaoks vajalike oskuste loetelu, IT-valdkonnas töötamine nõuab loogilist, algoritmilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loovust, head keskendumist ja visadust ning loomulikult meeskonnatöö oskusi. Vaja on õppimistahet, koostööd ja kohanemisvõimet, tulemustele orienteerumist, vastutustundlikkust, korrektsust, täpsust, enesedistsipliini ja stressiresistentsust. Usaldusväärsus on väga oluline omadus, sest töösse kaasatakse sageli konfidentsiaalseid andmeid. Samuti peab programmeerija olema valmis klientide ja töötajatega suhtlema, seega peab tal olema hea keeleoskus, ta peab hästi tundma keeli, et oleks võimalik oma mõtteid ja ideid väljendada. Hea boonus spetsialistile on töö kõrgkooli lõpetamise või mõne hea kursuse kohta, kuid see ei tähenda, et ta oleks hea spetsialist. Samuti määrab professionaali minu arvates töökogemus, mida rohkem ta
Lisateave